1701- toimus Ristipalol Põhjasõja lahing venelaste ja rootslaste vahel, rootslased said lüüa. Räpinas hävisid kirik, pastoraat, mõisahooned.

1786- sündis Donat Johan Wilhelm. Kauaaegne Räpina paberivabriku juhataja, kuuludes Võru kaupmeeste nimestikku.

1811- sündis Eduard Friedrich Lossius. kirjutanud Põlva J. G Schwarzi „Koli raamatu“ III jao: „Õppetus Jummala lomadest, mis Ma peal on“ Tartus 1853. Tõlkinud Koli raamatu I jao Tallinna murdesse

1841- pandi nurgakivi Põlva kiriku laiendusele, mis valmis 1845

1851- sündis Robert Julius Erlemann, Kanepi kooliõpetaja, köster, seltsitegelane ja koorijuht. Viis üle -eestilise võidulaulmise võiduni Kanepi meeskoori.

1886- kaitses Jakob Hurt Helsingi Ülikoolis dokoriväitekirja, mille teemaks oli eesti keel, talle omistati filosoofiadoktori kraad.

1886. aastal 2. märtsil sündis Fr. Tuglas.

1896- sündis Märt (Martin) Laarmann, pedagoog, graafik, maalikunstnik ja literaat, suvitas Valgemetsas ja on jäädvustanud Põlvamaa kauneid vaateid

1901- avati Räpina vallas uus kahekordne Raadama koolihoone, mis oli mõeldud aasta varem asutatud ministeeriumikooli tarvis.

1906- sündis Albert Ivask. Algooliõpetaja, koolijuhataja, kirjamees. Oli 1926-1928 Karilatsi Algkoolis õpetaja, 1929-30 Tsolgos ja 1930-1940 Adistes 1950-1966 Võru Töölisnoorte kooli direktor

1921- Peeti Petseris I Setu kongress

1926- avati Kanepis Vabadussõja ausammas, mille autoriks Kõllestest pärit skulptor Aleksander Jannes

1926- asutati Põlvas Eesti esimene luuleklubi Helem, mis koondas harrastusluuletajaid Põlva-, Valga-, Võru – ja Tartumaalt.

1926- pandi Põlvas nurgakivi Esimeses maailmasõjas ja Vabadussõjas langenud sõdurite mälestussambale. Sammas valmis skulptor Aleksander Elleri kavandi järgi, püstitas P. Kirotosk ja Pojad

1931- Avati Tartu-Petseri (88 km) raudtee, mis muutis põhjalikult Eesti äärealade transpordiskeemi ja tagas paljude raudteeäärsete kohtade, sealhulgas Põlva, kiire arengu.

1936- sündis Milvi Hirvlaan, ajaloolane, kodu-uurija.

1951- ilmus Koidu eelkäija Bolsevistliku Lipu esimene number. Alates 1. 01. 1953 kannab ajaleht nime Koit.

1951-Põlva rajooni esimene laulupidu, peeti Intsikurmus

1961- aastal sai Põlva asulast Põlva alev ning moodustati alevinõukogu. Alevit ümbritsesid Põlva külanõukogu maad.

1971- avati pidulikult Põlva rajooninõukogu täitevkomitee, praegune Põlva maavalitsuse hoone

1991- pandi taas tööle Saesaare hüdroelektrijaam.

Broneeri külastus

Vaata ka

Vana-Võromaa muuseumid
Vana Võrumaa muuseumid